CMR konventsioon
CMR konventsioon kehtestab ĂŒhised reeglid rahvusvahelise kaupade autoveo lepingutele.
Mis on CMR konventsioon?
Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon, mida tuntakse CMR-i nime all, sÔlmiti Genfis 19. mail 1956 ja jÔustus 2. juulil 1961.
Millal seda kohaldatakse?
Ăldjuhul kohaldatakse CMR-i tasulisele kaupade autoveole, kui kauba vastuvĂ”tmise koht ja ettenĂ€htud ĂŒleandmise koht asuvad kahes eri riigis ning vĂ€hemalt ĂŒks neist on konventsiooni osalisriik.
Mida CMR reguleerib?
Konventsioon reguleerib veolepingut, CMR-veokirja, poolte kohustusi ja vedaja vastutust, sealhulgas kauba kaotsimineku, kahjustumise ja kohaletoimetamise hilinemisega seotud eeskirju.
CMR-veokiri
Veokiri sisaldab transpordi pĂ”hiandmeid, sealhulgas saatja, saaja ja vedaja andmeid, kauba vastuvĂ”tmise ja ĂŒleandmise kohti ning kauba kirjeldust.
e-CMR: elektrooniline veokiri
2008. aastal vÔeti vastu CMR-i lisaprotokoll elektroonilise veokirja kohta. Riikides, kus seda kohaldatakse, vÔimaldab see kasutada veokirja elektrooniliselt ettenÀhtud tingimustel.
Ametlikud tekstid ja allikad
Konventsiooni autentsed tekstid on inglise ja prantsuse keeles. Ăigusteksti ja lepingu ajakohase staatuse kohta vaadake Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni ametlikke allikaid.
- CMR konventsioon â ĂRO lepingute kogu
- e-CMR protokoll â Ăhinenud Rahvaste Organisatsioon
- e-CMR teave â UNECE
See lehekĂŒlg on ĂŒksnes informatiivne ega asenda konventsiooni ametlikku teksti ega Ă”igusnĂ”ustamist.
CMR konventsioon â tĂ€ielik tekst
Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR), Genf, 19. mai 1956. Allikas: Riigi Teataja. Riigi Teatajas avaldatud eestikeelne tekst on mÀrgitud mitteametliku tÔlkena.
Vabariigi Valitsuse 09.03.1993 mÀÀrus nr 61 konventsiooniga ĂŒhinemise kohta
Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooni (CMR) elektroonilise veokirja lisaprotokoll
VĂ€lisministeeriumi teadaandel anti ĂŒhinemiskirjad Eesti ĂŒhinemise kohta nimetatud konventsiooniga depositaarile ĂŒle 3. mail 1993. a ning konventsioon jĂ”ustus Eesti suhtes 1. augustil 1993. a.
Mitteametlik tÔlge
PREAMBULA
Konventsiooni osapooled,
tunnistades vajadust ĂŒhtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseĂ€ranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust,
leppisid kokku jÀrgmises:
I peatĂŒkk
KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA
Artikkel 1
1. KĂ€esolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sĂ”idukiga, kui lepingus nĂ€idatud kauba vastuvĂ”tmise koht ja kauba ĂŒleandmiseks ettenĂ€htud koht asuvad eri riikides, millest vĂ€hemalt ĂŒks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.
2. KÀesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sÔiduki all mÔista autot, autorongi, haagist ja poolhaagist, nagu nad on mÀÀratletud 19. septembri 1949. a. teeliikluse konventsiooni artiklis 4.
3. KÀesolevat konventsiooni kohaldatakse ka siis, kui selle kohaldamisalasse kuuluvaid vedusid korraldavad riigid vÔi valitsusasutused vÔi ettevÔtted.
4. KĂ€esolevat konventsiooni ei kohaldata:
a) vedudele, millised sooritatakse kooskÔlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega;
b) surnute vedudele;
c) korterisisustuse vedudele ĂŒmberkolimisel.
5. Osapooled leppisid kokku mitte muuta kÀesoleva konventsiooni sÀtteid kahe vÔi mitme osapoole erikokkulepetega, vÀlja arvatud piirivedude korral vÔi oma territooriumi piires toimuvate vedude korral, kui on lubatud kasutada kauba omandiÔigust tÔendavaid saatedokumente.
Artikkel 2
1. Kui kaubaga sĂ”idukit veetakse osal teekonnast mereteed, raudteed, sisevee- vĂ”i Ă”huteed mööda sĂ”idukilt kaupa ĂŒmber laadimata, vĂ€lja arvatud juhtudel, kui kohaldatakse artikli 14 sĂ€tteid, siis kohaldatakse kĂ€esolevat konventsiooni kogu veo kohta. Kui aga tĂ”endatakse, et kaup on lĂ€inud kaotsi, on vigastatud vĂ”i selle ĂŒleandmisega on teise veoliigiga vedamisel viivitatud ning selle pĂ”hjuseks ei olnud autovedaja tegevus vĂ”i tegevusetus, vaid kahju on tekkinud teise veoliigiga vedamise kestel ja selle tĂ”ttu, siis autovedaja vastutust ei mÀÀrata kindlaks mitte kĂ€esoleva konventsiooniga, vaid sel viisil, nagu mÀÀratakse kindlaks teise veoliigi vedaja vastutus, kui saatja sĂ”lminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi seaduse imperatiivsetele normidele kaubaveo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid puuduvad, siis mÀÀratakse autovedaja vastutus kindlaks kĂ€esoleva konventsiooniga.
2. Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veoliigiga, siis mÀÀratakse ka tema vastutus kindlaks kÀesoleva artikli punkti 1 kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi vedajana kaks eri isikut.
II peatĂŒkk
VEDAJA VASTUTUS TEISTE ISIKUTE EEST
Artikkel 3
KÀesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kÔigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse vÔi tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad vÔi teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires.
III peatĂŒkk
VEOLEPINGU SĂLMIMINE JA TĂITMINE
Artikkel 4
Veolepingut tÔendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaÔigsus vÔi kaotamine ei mÔjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse kÀesoleva konventsiooni sÀtteid.
Artikkel 5
1. Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad vĂ”ivad olla trĂŒkitud vĂ”i asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jÀÀb vedajale.
2. Kui veetav kaup tuleb laadida erinevatele sÔidukitele vÔi seda on mitut liiki vÔi see on jaotatud saadetisteks, on saatjal vÔi vedajal Ôigus nÔuda saatedokumendi koostamist iga kasutatava sÔiduki, kaubaliigi vÔi kaubasaadetise kohta.
Artikkel 6
1. Saatedokument peab sisaldama jÀrgmisi andmeid:
a) saatedokumendi kuupÀev ja selle koostamise koht;
b) saatja nimi ja aadress;
c) vedaja nimi ja aadress;
d) kauba vastuvÔtmise kuupÀev ja koht ning sihtkoht;
e) saaja nimi ja aadress;
f) kauba ĂŒldkasutatav nimetus ja selle pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende ĂŒldtunnustatud mĂ€rgis;
g) kaubapakkide arv, markeering ja numeratsioon;
h) kauba brutomass vĂ”i kaubahulga vĂ€ljendus teistes mÔÔtĂŒhikutes;
i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilĂ”ivud ja -maksud, samuti muud maksud, mida vĂ”etakse lepingu sĂ”lmimise hetkest kuni kauba ĂŒleandmiseni);
j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute tÀitmiseks;
k) mÀrge, et vedu korraldatakse kÀesoleva konventsiooni sÀtete kohaselt, olenemata mis tahes eritingimusest.
2. Vajaduse korral peab saatedokument sisaldama ka jÀrgmisi andmeid:
a) mĂ€rge, et ĂŒmberlaadimine ei ole lubatud;
b) maksud, mida saatja peab tasuma;
c) kauba ĂŒleandmisel ĂŒleantava summa suurus;
d) mÀrge kaupade deklareeritud vÀÀrtuse ja kohaletoimetamisel erilist huvi pakkuva koguse kohta;
e) saatja juhised vedajale kauba kindlustamiseks;
f) kokkulepitud veotÀhtaeg;
g) vedajale ĂŒleantud dokumentide loetelu.
3. Veolepingu pooled vÔivad saatedokumendile lisada mis tahes muid andmeid, mida nad peavad vajalikuks.
Artikkel 7
1. Saatja vastutab kÔigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad vedajal ebatÀpsuse ja puudulikkuse tÔttu:
a) artikli 6 punkti 1 alapunktides b, d, e, f, g, h ja j ettenÀhtud andmetes;
b) artikli 6 punktis 2 ettenÀhtud andmetes;
c) kĂ”igi muude andmete vĂ”i juhiste puhul, mis saatja on teatanud saatedokumendi koostamiseks vĂ”i sinna lĂŒlitamiseks.
2. Kui vedaja kannab saatja palvel saatedokumenti kÀesoleva artikli punktis 1 nimetatud andmed, siis tÔlgendatakse kuni vastupidise tÔestamiseni, et ta on seda teinud saatja nimel.
3. Kui saatedokument ei sisalda artikli 6 punkti 1 alapunktis k ettenÀhtud mÀrget, siis on vedaja vastutav kÔigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mida kauba kÀsutamisÔigusega isik kannab sellise tegevusetuse tagajÀrjel.
Artikkel 8
1. Kauba vastuvÔtmisel vedaja kontrollib:
a) saatedokumendis kaubapakkide arvu kohta tehtud kirjete Ôigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni;
b) kauba ja selle pakendi vÀlist seisundit.
2. Kui vedajal ei ole kĂŒllaldast vĂ”imalust kontrollida kĂ€esoleva artikli punkti 1 alapunktis a nimetatud kirjete Ă”igsust, peab ta tegema saatedokumendile vastavad mĂ€rkused, mis peavad olema pĂ”hjendatud. Samuti peab ta pĂ”hjendama mis tahes kauba vĂ€lise seisundi ja pakendamise kohta tehtud mĂ€rkused. Need mĂ€rkused ei ole saatjale siduvad, kui ta ei ole saatedokumendis selgelt vĂ€ljendades nĂ”ustunud nende siduvusega.
3. Saatjal on Ă”igus nĂ”uda vedajalt kauba brutomassi vĂ”i teistes mÔÔtĂŒhikutes vĂ€ljendatud hulga kontrollimist. Ta vĂ”ib samuti nĂ”uda kaubapakkide sisu kontrollimist. Vedajal on Ă”igus nĂ”uda kontrolliga seotud kulude hĂŒvitamist. Kontrollimise tulemused mĂ€rgitakse saatedokumenti.
Artikkel 9
1. Saatedokument on veolepingu sÔlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvÔtmise tÔend prima facie.
2. Kui saatedokument ei sisalda vedaja erimÀrkusi, eeldatakse vastupidise tÔendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvÔtmise hetkel vÀliselt nÔutavas seisundis ja et kaubapakkide arv, samuti nende markeering ja numeratsioon vastavad saatedokumendis mÀrgitule.
Artikkel 10
Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele vÔi teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on pÔhjustatud kaubapakendi defektidest, vÀlja arvatud juhud, kui defekt oli vÀline vÔi kauba vastuvÔtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta mÀrkust.
Artikkel 11
1. Tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba vÀljaandmist saajale, on saatja kohustatud saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid vÔi andma need vedaja kÀsutusse ja teatama talle kÔik vajalikud andmed.
2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete Ôigsust vÔi tÀielikkust. Saatja vastutab vedaja ees mis tahes kahjude eest, mis on pÔhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatÀiuslikkusest vÔi ebatÀpsustest, vÀlja arvatud vedajapoolse ebaÔige toimingu vÔi hooletuse korral.
3. Vedaja vastutab nagu agentki saatedokumendis nimetatud ja selle juurde lisatud vĂ”i tema kĂ€sutusse antud dokumentide kaotamise vĂ”i ebaĂ”ige kasutamise eest. Temalt saadaolev hĂŒvitussumma ei tohi ĂŒletada seda summat, mis kuuluks tasumisele kauba kaotamise korral.
Artikkel 12
1. Saatjal on Ă”igus kĂ€sutada kaupa, iseĂ€ranis nĂ”uda vedajalt veo katkestamist, kauba ettenĂ€htud ĂŒleandmiskoha muutmist vĂ”i kauba vĂ€ljaandmist saatedokumendis mĂ€rgitust erinevale saajale.
2. Saatja kaotab selle Ă”iguse hetkest, mil saatedokumendi teine eksemplar on ĂŒle antud saajale, vĂ”i kui saaja teostab oma Ă”igust, mis on ette nĂ€htud artikli 13 punktis 1. Sellest hetkest peab vedaja juhinduma kauba saaja juhistest.
3. Kauba kÀsutamisÔigus kuulub aga saajale saatedokumendi koostamise hetkest, kui saatja on teinud saatedokumendile sedalaadi mÀrke.
4. Kui saaja, teostades kauba kĂ€sutamisĂ”igust, annab juhise anda kaup ĂŒle teisele isikule, siis sellel isikul ei ole Ă”igust mÀÀrata teisi saajaid.
5. Kauba kÀsutamisÔigust teostatakse jÀrgmisi tingimusi tÀites:
a) saatja vĂ”i kĂ€esoleva artikli punktis 3 nĂ€idatud juhul saaja, kes soovib teostada seda Ă”igust, esitab vedajale saatedokumendi esimese eksemplari, millele peavad olema kantud uued juhised vedajale, ja hĂŒvitab vedajale kulud, kaod ja kahjud, mis on tekkinud neid juhiseid tĂ€ites;
b) neid juhiseid peab olema vÔimalik tÀita hetkel, mil need saab tÀitmisele asuv isik ja see ei tohi segada vedaja tavalisi ettevÔtmisi ega kahjustada teiste saadetiste saatjaid vÔi saajaid;
c) nimetatud juhised ei tohi mitte mingil juhul pÔhjustada saadetise jaotamist.
6. Kui vedaja ei saa antud juhiseid tÀita punkti 5 alapunktis b nimetatud pÔhjusel, peab ta sellest viivitamatult teatama juhised andnud isikule.
7. Vedaja, kes ei tĂ€itnud talle kĂ€esoleva artikli sĂ€tete kohaselt antud juhiseid vĂ”i tĂ€itis juhiseid, nĂ”udmata saatedokumendi esimese eksemplari esitamist, vastutab isiku ees, kellel on Ă”igus nĂ”uda hĂŒvitust sellega seoses tekkinud mis tahes kulude ja kahju eest.
Artikkel 13
1. Kui kaup saabub ĂŒleandmiseks ettenĂ€htud kohta, on saajal Ă”igus nĂ”uda vedajalt saatedokumendi teist eksemplari ja kauba ĂŒleandmist kviitungi vastu. Kui on tuvastatud kauba kaotsiminek vĂ”i kui kaup ei saabunud artiklis 19 ettenĂ€htud aja möödumisel, on saajal oma nimel Ă”igus teostada vedaja vastu veolepingust tulenevaid Ă”igusi.
2. Saaja, kes teostab talle kĂ€esoleva artikli punkti 1 alusel antud Ă”igusi, on kohustatud tasuma saatedokumendis mĂ€rgitud maksed. Sellest tekkinud vaidluse korral ei ole vedaja kohustatud kaupa ĂŒle andma enne, kui saaja on esitanud maksetagatise.
Artikkel 14
1. Kui mingil pĂ”hjusel on veolepingut saatedokumendis mĂ€rgitud tingimustel vĂ”imatu tĂ€ita vĂ”i muutub selle tĂ€itmine vĂ”imatuks enne kauba saabumist ĂŒleandmiseks ettenĂ€htud kohta, on vedaja kohustatud kĂŒsima juhiseid isikult, kel on Ă”igus kĂ€sutada kaupa vastavalt artikli 12 sĂ€tetele.
2. Kui asjaolud lubavad vedu korraldada tingimustel, mis erinevad saatedokumendis ettenÀhtutest, ja kui vedaja ei suutnud normaalse aja jooksul saada juhiseid artikli 12 sÀtete kohaselt kauba kÀsutusÔigust omavalt isikult, siis peab vedaja vÔtma tarvitusele abinÔud, mis nÀivad talle kÔige sobivamad kauba kÀsutamisÔigusega isiku huvides.
Artikkel 15
1. Kui ilmnevad asjaolud, mis takistavad kauba ĂŒleandmist pĂ€rast selle saabumist ĂŒleandmiseks ettenĂ€htud kohta, peab vedaja kĂŒsima saatjalt juhiseid. Kui saaja keeldub kaupa vastu vĂ”tmast, siis on saatjal kauba kĂ€sutamise Ă”igus ilma kohustuseta esitada saatedokumendi esimest eksemplari.
2. Saaja vĂ”ib isegi juhul, kui ta keeldus kaupa vastu vĂ”tmast, nĂ”uda selle ĂŒleandmist seni, kuni vedaja ei ole saanud saatjalt vastupidiseid juhiseid.
3. Kui takistus kauba ĂŒleandmisel tekib pĂ€rast seda, kui saaja vastavalt talle artikli 12 punkti 3 kohaselt sĂ€testatud Ă”igusele andis kĂ€su anda kaup ĂŒle teisele isikule, kohaldatakse kĂ€esoleva artikli punkte 1 ja 2 nii, nagu saaja olnuks saatja, aga see teine isik saaja.
Artikkel 16
1. Vedajal on Ă”igus saada hĂŒvitust kulude eest, mis on tekkinud juhiste kĂŒsimise vĂ”i saadud juhiste tĂ€itmisega, vĂ€lja arvatud juhul, kui need kulud on pĂ”hjustatud ebaĂ”ige teo vĂ”i hooletuse tĂ”ttu.
2. Artikli 14 punktis 1 ja artiklis 15 nimetatud juhtudel vÔib vedaja kauba viivitamatult maha laadida isiku arvel, kellel on Ôigus kaupa kÀsutada, ning pÀrast mahalaadimist loetakse vedu lÔpetatuks. Sel juhul hoiab vedaja kauba alal isiku jaoks, kellel on Ôigus kaupa kÀsutada. Kuid ta vÔib usaldada kauba alalhoidmise kolmandale isikule ja sel juhul ei kanna ta vastutust, vÀlja arvatud normaalse hoiu teostamisel kolmanda isiku valikul. Saatedokumendiga ettenÀhtud maksed ja kÔik muud kulud kuuluvad tasumisele vÀljaantava kauba vastu.
3. Vedaja vĂ”ib kauba Ă€ra mĂŒĂŒa, ootamata juhiseid isikult, kellel on kauba kĂ€sutusĂ”igus, kui kaup on kiiresti riknev vĂ”i seda nĂ”uab kauba seisund vĂ”i kui kauba alalhoidmiskulud osutuksid kauba maksumusega vĂ”rreldes ebaproportsionaalseks. Samuti vĂ”ib vedaja kauba Ă€ra mĂŒĂŒa muudel juhtudel, kui ta ei ole saanud kauba kĂ€sutamisĂ”igusega isikult normaalse tĂ€htaja möödumisel vastupidiseid juhiseid, mille tĂ€itmist vĂ”ib temalt Ă”igustatult nĂ”uda.
4. Kauba mĂŒĂŒmise korral kĂ€esoleva artikli sĂ€tete kohaselt, tuleb sissetulek, millest on maha arvatud ĂŒleantava kauba eest tasumisele kuuluvad kulud, anda kauba kĂ€sutamisĂ”igusega isikule. Kui kulud ĂŒletavad sissetuleku, on vedajal Ă”igus saada temale kuuluv vahe.
5. MĂŒĂŒgiprotseduurid mÀÀratakse kindlaks kauba asukohariigi seaduste vĂ”i tavadega.
IV peatĂŒkk
VEDAJA VASTUTUS
Artikkel 17
1. Vedaja vastutab kauba tĂ€ieliku vĂ”i osalise kaotsimineku vĂ”i vigastamise eest kauba veoks vastuvĂ”tmise hetkest kuni ĂŒleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest.
2. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine vÔi kohaletoimetamisega viivitamine toimus nÔude esitaja ebaÔige tegevuse vÔi hooletuse tÔttu; nÔude esitaja poolt antud juhiste tagajÀrjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaÔige tegevus vÔi hooletus; kaubale omasest defektist vÔi asjaoludest, millest vedaja ei vÔinud hoiduda ja mille tagajÀrgi ta ei suutnud vÀltida.
3. Vedaja ei vabane vastutusest veol kasutatava sÔiduki defektsuse vÔi sÔiduki rendile andnud isiku vÔi tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaÔige tegevuse vÔi hooletuse tÔttu.
4. Vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 jĂ€rgimise korral, kui kauba kaotsiminek vĂ”i vigastamine on erilise riski tagajĂ€rg, mis on lahutamatult seotud ĂŒhe vĂ”i enamaga jĂ€rgmistest asjaoludest:
a) tendita lahtiste sÔidukite kasutamine, kui see oli selgelt kokku lepitud ja mÀrgitud saatedokumendis;
b) pakendi puudumine vÔi defektid juhtudel, kui pakendita vÔi nÔuetekohase pakendita veetavad kaubad vÔivad oma loomulike omaduste tÔttu rikneda vÔi saada vigastatud;
c) kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine vÔi mahalaadimine saatja, saaja vÔi isikute poolt, kes tegutsevad saatja vÔi saaja nimel;
d) mÔnda liiki kaupade loomulikud omadused, mille tagajÀrjel nad vÔivad tÀielikult vÔi osaliselt kaotsi minna vÔi viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mÀdanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao vÔi parasiitide ja nÀriliste mÔjul;
e) kaubapakkide markeeringu vÔi numeratsiooni puudulikkus vÔi mittevastavus;
f) elusloomade vedu.
5. Kui vedaja kĂ€esoleva artikli alusel ei kanna mingit vastutust asjaolude eest, mis mĂ”ningatel juhtudel pĂ”hjustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist vĂ”i viivitust ĂŒleandmisel, siis ta vastutab ainult nendel juhtudel, kui asjaolud, mille eest ta vastutab kĂ€esoleva artikli alusel, soodustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist vĂ”i viivitamist.
Artikkel 18
1. Selle tÔendamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud mÔne asjaolu tÔttu, lasub vedajal.
2. Kui vedaja tĂ”endab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotsiminek vĂ”i vigastamine vĂ”is olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ĂŒhe vĂ”i mitme erilise riski tagajĂ€rg, siis eeldatakse, et need toimusid sel tagajĂ€rjel. NĂ”ude esitajal on kohustus tĂ”endada, et kaotsiminek vĂ”i vigastamine ei ole tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt ĂŒhegi sellise riski tagajĂ€rg.
3. Neid eeldusi ei vĂ”i teha artikli 17 punkti 4 alapunktis a toodud juhul, kui puudujÀÀk ĂŒletab normaalse kao piirid vĂ”i kui on kaotatud mis tahes kaubapakk.
4. Kui kaupa veetakse sĂ”idukiga, mis on eriliselt varustatud kauba kaitsmiseks kuumuse, kĂŒlma, temperatuurimuutuse vĂ”i Ă”huniiskuse mĂ”jutuse eest, ei ole vedajal Ă”igust taotleda vastutusest vabanemist, viidates artikli 17 punkti 4 alapunktile d, kui ta ei tĂ”esta, et kĂ”ik seadmete valiku, korrashoidmise ja kasutamise abinĂ”ud, mida ta oli kohustatud asjaolusid arvestades tarvitusele vĂ”tma, olid tarvitusele vĂ”etud ja et ta tegutses vastavalt temale antud erijuhistele.
5. Vedajal pole Ôigust nÔuda vastutusest vabastamist, viidates oma kasuks artikli 17 punkti 4 alapunktile f sel juhul, kui ta ei tÔesta, et kÔik abinÔud, mida ta oli tavaliselt kohustatud tarvitusele vÔtma, olid tarvitusele vÔetud ja ta tegutses vastavalt talle antud erijuhistele.
Artikkel 19
Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tĂ€htajaks vĂ”i kui kokkulepitud tĂ€htaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist vĂ”i aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks tĂ€ieliku tĂ€islaadimiseni, ĂŒletab aja, mis peaks olema mĂ”istlikult vĂ”imaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega.
Artikkel 20
1. See tĂ”siasi, et kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tĂ€htaja möödumisest kolmekĂŒmne pĂ€eva jooksul vĂ”i kui tĂ€htaega ei kooskĂ”lastatud â kuuekĂŒmne pĂ€eva jooksul kauba vastuvĂ”tmise pĂ€evast arvates, on kauba kaotamine vaieldamatu ja isik, kellel on nĂ”ude esitamise Ă”igus, vĂ”ib lugeda kauba kaotatuks.
2. Kauba kĂ€sutamisĂ”igusega isik vĂ”ib kaotsilĂ€inud kauba eest hĂŒvituse saamise korral nĂ”uda talle kohest kirjalikku teatamist, kui kaup leitakse hĂŒvituse vĂ€ljamaksmisele jĂ€rgneva aasta jooksul. Tema sellise nĂ”ude teadmiseks vĂ”tmise kohta peab olema esitatud kirjalik tĂ”endus.
3. KolmekĂŒmne pĂ€eva jooksul pĂ€rast sellise teate saamist vĂ”ib kauba kĂ€sutamisĂ”igusega isik nĂ”uda, et kaup antakse talle ĂŒle saatedokumendis nĂ€idatud vĂ”lgnevuste eest tasutud maksete vastu, samuti temale antud hĂŒvituse tagastamise vastu, maha arvates hĂŒvituse summasse lĂŒlitatud vĂ”imalikud kulud, kuid ilma Ă”iguseta nĂ”uda kahju hĂŒvitamist kohaletoimetamisega viivitamise eest, mis on ette nĂ€htud artiklis 23 ja, kus see on kohaldatav, artiklis 26.
4. Punktis 2 nimetatud nĂ”ude vĂ”i punktis 3 ettenĂ€htud kolmekĂŒmne pĂ€eva jooksul antud juhiste puudumise korral vĂ”i sel juhul, kui kaupa ei leita rohkem kui ĂŒhe aasta möödumisel hĂŒvituse vĂ€ljamaksmise pĂ€evast arvates, on vedajal Ă”igus kĂ€sutada leitud kaupa vastavalt kauba asukohariigi seadustele.
Artikkel 21
Kui kaup on saajale ĂŒle antud sisse nĂ”udmata makse, mida vedaja pidi saajalt sisse nĂ”udma vastavalt veolepingu tingimustele, on vedaja kohustatud tasuma saatjale hĂŒvitust summas, mis ei ĂŒleta sellise makse summat saaja suhtes oma regressiĂ”igust kahjustamata.
Artikkel 22
1. Kui saatja annab vedajale vedada ohtlikke kaupu, peab ta vedajale selgitama nendest kaupadest tuleneva ohu tÀpset olemust ja vajaduse korral rakendatavaid ettevaatusabinÔusid. Kui need juhised ei ole saatedokumenti mÀrgitud, siis lasub saatjal vÔi saajal kohustus tÔendada mis tahes muul viisil, et vedaja oli teadlik nimetatud kaupade veoga seotud ohu olemusest.
2. Vedaja vĂ”ib igal ajal vĂ”i igas kohas hĂŒvitust saamata laadida maha, hĂ€vitada vĂ”i kahjutuks teha kaubad, mille ohtlikkusest ta ei olnud kĂ€esoleva artikli punktis 1 nimetatud asjaoludel teadlik. Peale selle vastutab saatja kaupade veoks andmisel ja veol tekkinud kĂ”igi kulude, kadude ja vigastuste eest.
Artikkel 23
1. Kui vedaja on vastavalt kĂ€esoleva konventsiooni sĂ€tetele kohustatud hĂŒvitama kauba tĂ€ieliku vĂ”i osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hĂŒvitamisele kuuluva summa suurus mÀÀratakse kindlaks kauba veoks vastuvĂ”tmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.
2. Kauba maksumus mÀÀratakse kindlaks börsi koteeringu alusel vÔi kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, vÔi mÔlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel.
3. HĂŒvituse suurus ei vĂ”i siiski ĂŒletada 25 franki puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest. «Frangi» all mĂ”istetakse kuldfranki, mille kaal on 10/31 grammi kullaprooviga 0,900.
4. Peale selle kuuluvad tĂ€ielikult hĂŒvitamisele veomaksed, tollimaksud ja -lĂ”ivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei hĂŒvitata.
5. Kui nĂ”ude esitaja tĂ”endab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hĂŒvitama kahju summas, mis ei vĂ”i ĂŒletada veomakse.
6. Suuremat hĂŒvitust vĂ”ib vedaja nĂ”uda vaid sel juhul, kui vastavalt artiklitele 24 ja 26 on kauba vÀÀrtus vĂ”i kohaletoimetamise erihuvi deklareeritud.
Artikkel 24
Saatja vĂ”ib veomaksete kokkulepitud lisamaksu tasumisel deklareerida saatedokumendis kauba maksumuse, mis ĂŒletab artikli 23 punktis 3 nĂ€idatud piiri ja sel juhul asendab deklareeritud summa selle piiri.
Artikkel 25
1. Kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba vÀÀrtuse vÀhenemisele vastava summa, mis on arvutatud artikli 23 punktides 1, 2 ja 4 kindlaksmÀÀratud kaubamaksumuse jÀrgi.
2. HĂŒvituse suurus ei vĂ”i siiski ĂŒletada:
a) kogu saadetise vigastamise korral hĂŒvituse summat, mida tuleks maksta kogu kauba kaotsimineku puhul;
b) ainult osa saadetise vigastamise korral hĂŒvituse summat, mida tuleks maksta vigastatud kauba osa kaotsimineku puhul.
Artikkel 26
1. Kui saatja tasub veomaksete kokkulepitud lisamaksu, siis vÔib ta kindlaks mÀÀrata kohaletoimetamisel erihuvi pakkuva kaubakoguse selle kaotsimineku, vigastamise vÔi kokkulepitud tÀhtajaks kohaletoimetamisega viivitamise korral, mÀrkides selle koguse saatedokumenti.
2. Kui kohaletoimetamise erihuvi on deklareeritud, siis olenemata hĂŒvitusest, mis on ette nĂ€htud artiklites 23, 24 ja 25, vĂ”ib eraldi nĂ”uda tĂ”endatud tĂ€iendava kahju vĂ”i vigastuse hĂŒvitamist deklareeritud summa piires.
Artikkel 27
1. NĂ”ude esitaja vĂ”ib nĂ”uda hĂŒvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nĂ”ude saatmise pĂ€evast vĂ”i kui sellist nĂ”uet ei esitatud, siis hagi esitamise pĂ€evast.
2. Kui andmed hĂŒvituse arvutamiseks ei ole vĂ€ljendatud hĂŒvitusnĂ”ude avaldamise koha riigi valuutas, siis arvutatakse hĂŒvitus sellesse valuutasse ĂŒmber hĂŒvituse vĂ€ljamaksmise pĂ€eva ja koha jooksva kursi jĂ€rgi.
Artikkel 28
1. Neil juhtudel, kui vastavalt seadusele vĂ”idakse esitada lepinguvĂ€line nĂ”ue seoses sellega, et vedudel tekkinud kaotsiminek, vigastamine vĂ”i kohaletoimetamisega viivitamine kuulub kĂ€esoleva konventsiooni kohaldamisalasse, vĂ”ib vedaja toetuda konventsiooni sĂ€tetele, mis vĂ€listavad tema vastutuse, mÀÀravad kindlaks tasumisele kuuluva hĂŒvituse vĂ”i piiravad seda.
2. Kui kauba kaotsimineku, vigastamise vĂ”i kohaletoimetamise viivitamisega lepinguvĂ€lise vastutuse nĂ”ue esitatakse ĂŒhele isikutest, kelle eest vedaja vastutab vastavalt artikli 3 tingimustele, vĂ”ib see isik samuti toetuda kĂ€esoleva konventsiooni sĂ€tetele, mis vĂ€listavad vedaja vastutuse, mÀÀravad kindlaks tasumisele kuuluva hĂŒvituse vĂ”i piiravad seda.
Artikkel 29
1. Vedajal ei ole Ă”igust viidata kĂ€esoleva peatĂŒki sĂ€tetele, millega vĂ€listatakse vĂ”i piiratakse tema vastutust vĂ”i millega kantakse tĂ”endamiskohustus ĂŒle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema Ă”igusvastase tegevuse vĂ”i kohustuste mittenĂ”uetekohase tĂ€itmise tĂ”ttu, mis vastavalt asja lĂ€bivaatava kohtu vĂ”i tribunali poolt kohaldatavale seadusele vĂ”rdsustatakse tahtliku Ă”igusvastase tegevusega.
2. Sama kehtib siis, kui tahtliku Ă”igusvastase teo on toime pannud vĂ”i on oma kohustusi mittekohaselt tĂ€itnud vedaja agent vĂ”i teenistuja vĂ”i mis tahes muu isik, kelle poole vedaja pöördub vedude korraldamiseks, kui need agendid, teenistujad vĂ”i muud isikud tegutsevad oma töökohustuste tĂ€itmise ajal. Sel juhul ei ole neil agentidel, teenistujatel vĂ”i muudel isikutel samuti Ă”igust viidata oma isikliku vastutuse korral kĂ€esoleva peatĂŒki punktis 1 nimetatud sĂ€tetele.
V peatĂŒkk
NĂUDED JA HAGID
Artikkel 30
1. Kui saaja vĂ”tab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nĂ”uetekohaselt kontrollimata vĂ”i pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku vĂ”i vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek vĂ”i vigastamine on vĂ€line, hiljemalt kauba vastuvĂ”tmisel ja juhul, kui kaotsiminek vĂ”i vigastamine ei olnud vĂ€line, siis hiljemalt 7 pĂ€eva jooksul kauba vastuvĂ”tmise pĂ€evast arvates, vĂ€lja arvatud pĂŒhapĂ€evad ja riiklikud pĂŒhad, siis kauba vastuvĂ”tmine on tĂ”endatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on mĂ€rgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek vĂ”i vigastamine ei olnud vĂ€line, tuleb avaldus teha kirjalikult.
2. Kui saaja ja vedaja olid kauba seisundit nĂ”uetekohaselt kontrollinud, siis kontrolli tulemustele vasturÀÀkivad tĂ”endid on vastuvĂ”etavad vaid sel juhul, kui kaotsiminek vĂ”i vigastamine ei ole vĂ€line, ning eeldusel, et saaja on teinud vedajale nĂ”uetekohase kirjaliku avalduse 7 pĂ€eva jooksul kontrollimise pĂ€evast arvates, vĂ€lja arvatud pĂŒhapĂ€evad ja riiklikud pĂŒhad.
3. Kauba kohaletoimetamisega viivitamine vĂ”ib tuua kaasa hĂŒvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 pĂ€eva jooksul kauba saaja kĂ€sutusse ĂŒleandmise pĂ€evast arvates.
4. KĂ€esolevas artiklis ettenĂ€htud tĂ€htaegu arvutades ei arvata tĂ€htaja sisse kauba vĂ€ljaandmise vĂ”i kontrollimise vĂ”i kauba saaja kĂ€sutusse ĂŒleandmise pĂ€eva.
5. Vedaja ja saaja peavad osutama teineteisele abi kÔigi vajalike asjaolude uurimisel ja kontrollimisel.
Artikkel 31
1. KÔigi kÀesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tekkinud vaidluste korral vÔib hageja pöörduda mis tahes konventsiooni osapoole kohtusse vÔi tribunali, mis on pooltevahelises kokkuleppes kindlaks mÀÀratud; ja lisaks eeltoodule ka selle maa kohtutesse vÔi tribunalidesse, mille territooriumil:
a) on kostjal alaline elukoht vÔi oma peaÀriettevÔtte asukoht vÔi osakonna vÔi agentuuri asukoht, lÀbi mille see veoleping sÔlmiti; vÔi
b) asub kauba veoks vastuvĂ”tmise koht vĂ”i kauba ĂŒleandmiseks ettenĂ€htud koht.
Teistesse kohtutesse vÔi tribunalidesse pöörduda ei ole lubatud.
2. Kui kĂ€esoleva artikli punktis 1 nimetatud sĂ€tetele vastav hagi on lĂ€bivaatamisel kohtus vĂ”i tribunalis, kelle pĂ€devusse selle punkti sĂ€tete pĂ”hjal asi kuulub, vĂ”i kui niisuguse hagi suhtes oli see kohus vĂ”i tribunal teinud otsuse, siis ei ole lubatud ĂŒhtede ja samade osapoolte uut hagi samal alusel esitada, vĂ€lja arvatud juhtudel, mil selle kohtu vĂ”i tribunali otsus, kuhu oli esitatud esimene hagi, ei kehti riigis, kus algatatakse uus protsess.
3. Kui otsus kĂ€esoleva artikli punktis 1 nimetatud vaidluse kohta, mille on teinud ĂŒhe konventsiooni osapoole kohus vĂ”i tribunal, kuulub tĂ€itmisele selles riigis, siis see otsus kuulub samuti tĂ€itmisele mis tahes teistes konventsiooni osapoolte kohtutes vĂ”i tribunalides, niipea kui on tĂ€idetud selle riigi ettekirjutatud formaalsused. Formaalsuste tĂ€itmine ei vĂ”i pĂ”hjustada asja sisulist ĂŒmbervaatamist.
4. KÀesoleva artikli punkti 3 sÀtteid kohaldatakse osapoolte juuresolekul ja tagaselja tehtud otsuste ning kohtu leppetoimingute puhul, kuid ei kohaldata sel juhul, kui on tegemist eelnevalt tÀidetavate otsuste vÔi kahjutasude nÔudmisega lisaks kohtukuludele sellise hageja vastu, kelle hagi jÀeti tÀielikult vÔi osaliselt rahuldamata.
5. Vedudest tulenevate kĂ€esoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate hagide lĂ€bivaatamisel ei nĂ”uta konventsiooni osapoolte riikide kodanikelt, kelle elu- vĂ”i töökoht on ĂŒhes nendest riikidest, kohtukulude tagatist.
Artikkel 32
1. KĂ€esoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nĂ”uetele kehtestatakse hagi ĂŒheaastane aegumistĂ€htaeg. Kuid tahtliku Ă”igusvastase tegevuse vĂ”i selliste kohustuste mittenĂ”uetekohase tĂ€itmise puhul, mis vastavalt asja lĂ€bivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele vĂ”rdsustatakse tahtliku Ă”igusvastase tegevusega, kehtestatakse hagi kolmeaastane aegumistĂ€htaeg. Hagi aegumistĂ€htaja kulg algab:
a) kauba osalise kaotsimineku, vigastamise vĂ”i kohaletoimetamisega viivitamise puhul kauba ĂŒleandmise pĂ€evast arvates;
b) kogu kauba kaotsimineku puhul kolmekĂŒmnendal pĂ€eval pĂ€rast kokkulepitud tĂ€htaja möödumist, vĂ”i kui seda ei olnud kokku lepitud, siis kuuekĂŒmnendast pĂ€evast pĂ€rast kauba vedaja poolt veoks vastuvĂ”tmist;
c) kĂ”ikidel muudel puhkudel â kolmekuuse tĂ€htaja möödumisel veolepingu sĂ”lmimise pĂ€evast arvates.
PÀeva, millest algab hagi aegumistÀhtaja kulg, ei arvata hagi aegumistÀhtaja sisse.
2. Kirjaliku nĂ”ude esitamine peatab hagi aegumistĂ€htaja kulgemise selle pĂ€evani, millal vedaja kirjalikult lĂŒkkas nĂ”ude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. NĂ”ude osalise Ă”igeksvĂ”tu korral uueneb hagi aegumistĂ€htaeg ĂŒksnes vaidlusaluseks jÀÀva nĂ”udeosa suhtes. NĂ”ude vĂ”i sellele vastuse saamise tĂ”endamiskohustus, samuti dokumentide tagastamise tĂ”endamiskohustus lasub sellel poolel, kes viitab nendele faktidele. Hagi aegumistĂ€htaja kulg ei katke samal alusel edasiste nĂ”uete esitamise tĂ”ttu.
3. KÀesoleva artikli punkti 2 sÀtteid jÀrgides reguleeritakse hagi aegumistÀhtaja pikendamist asja lÀbivaatava kohtu asukohariigi seadusega. Sama seadusega reguleeritakse vaheaeg hagi aegumistÀhtaja kulgemises.
4. NÔudeid, mille hagi aegumistÀhtaeg on möödunud, ei vÔi esitada vastuhagi vÔi vastuvaidluse korras.
Artikkel 33
Veoleping vÔib sisaldada artiklit, milles tunnustatakse vahekohtu pÀdevust, kui artiklis nÀhakse ette, et vahekohus peab kohaldama kÀesoleva konventsiooni sÀtteid.
VI peatĂŒkk
MITME VEDAJA POOLT JĂRJESTIKKU TEOSTATAVAID VEDUSID PUUDUTAVAD SĂTTED
Artikkel 34
Kui ĂŒhe lepinguga kindlaksmÀÀratud tingimustel teostavad vedu mitu vedajat jĂ€rgemööda, siis igaĂŒks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja iga sellele jĂ€rgnev vedaja muutub kauba ja saatedokumendi vastuvĂ”tmisel veolepingu osapooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel.
Artikkel 35
1. Vedaja, kes vÔtab kauba vastu temale eelnenud vedajalt, annab viimasele enda dateeritud ja allakirjutatud kviitungi. Ta peab kirjutama oma nime ja aadressi saatedokumendi teisele eksemplarile. Vajaduse korral teeb ta sellel eksemplaril, samuti ka tema antud kviitungil mÀrkuse kooskÔlas artikli 8 punktis 2 ettenÀhtuga.
2. Artikli 9 sÀtteid kohaldatakse jÀrjestikku vedu korraldatavate vedajate omavahelistes suhetes.
Artikkel 36
VĂ€lja arvatud juhud, kui asi puudutab hagi lĂ€bivaatamise staadiumis esitatud vastuhagi vĂ”i -vaidlust, mis kĂ€ib selsamal veolepingul pĂ”hineva nĂ”ude kohta, vĂ”ib kauba kaotsiminekust, vigastamisest vĂ”i kohaletoimetamisega viivitamisest tingitud hagid esitada ainult esimesele vedajale, viimasele vedajale vĂ”i vedajale, kes korraldas vedu sellel etapil, mil toimus kauba kaotsiminekut, vigastamist vĂ”i kohaletoimetamisega viivitamist esilekutsunud sĂŒndmus; hagi vĂ”ib esitada ĂŒheaegselt mitme sellise vedaja vastu.
Artikkel 37
Vedajal, kes vastavalt kĂ€esoleva konventsiooni sĂ€tetele on tasunud kahju eest hĂŒvitust, on regressiĂ”igus teistelt veos osalenud vedajatelt vĂ€ljamakstud hĂŒvituse, selle protsentide ja nĂ”udega seotud kulude suhtes alljĂ€rgnevate sĂ€tete jĂ€rgimise korral:
a) vedaja, kes oli sĂŒĂŒdi kadude vĂ”i riknemise tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust hĂŒvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis vĂ€lja tema ise vĂ”i teine vedaja;
b) kui kulude vĂ”i riknemise tekitamises on sĂŒĂŒdi kaks vĂ”i enam vedajat, peab igaĂŒks neist vĂ€lja maksma summa, mis on vĂ”rdeline nendel lasuva vastutuse osaga; kui aga on vĂ”imatu seda osa kindlaks mÀÀrata, kannab iga vedaja vastutust vĂ”rdeliselt tal saadaoleva veotasu osaga;
c) kui pole vĂ”imalik kindlaks mÀÀrata, kes vedajatest kannab kulude vĂ”i riknemise eest vastutust, siis jaotatakse hĂŒvituse summa kĂ”igi vedajate vahel punktis b toodud proportsioonides.
Artikkel 38
Kui ĂŒks vedajatest on maksuvĂ”imetu, jaotatakse temalt saada olev ja tema poolt vĂ€ljamaksmata hĂŒvituse osa kĂ”igi vedajate vahel vĂ”rdeliselt neilt saadaoleva veotasu osaga.
Artikkel 39
1. Vedajal, kellele vastavalt artiklitele 37 ja 39 esitati regressihagi, ei ole Ă”igust vaidlustada makse pĂ”hjendatust, mille on teinud regressihagi esitanud vedaja, kui hĂŒvituse suurus on mÀÀratud kohtuotsusega kindlaks pĂ€rast seda, kui vedajale, kellele esitati regressihagi, oli nĂ”uetekohaselt protsessist teatatud ja tal oli vĂ”imalus sellest osa vĂ”tta.
2. Regressihagi esitada sooviv vedaja vĂ”ib esitada hagi pĂ€devasse kohtusse riigis, kus ĂŒhel vedudest osavĂ”tjal on alaline elukoht vĂ”i oma pĂ”hiĂ€riettevĂ”te vĂ”i osakond vĂ”i agentuur, mille vahendusel veoleping sĂ”lmiti.
Regressihagi vĂ”ib algatada ĂŒhes ja samas kohtus kĂ”igi veos osalevate vedajate vastu.
3. Artikli 31 punktide 3 ja 4 sÀtteid kohaldatakse kohtuotsuse puhul, mis on tehtud artiklites 37 ja 38 nimetatud regressihagide osas.
4. Artikli 32 sĂ€tteid kohaldatakse vedajate omavaheliste nĂ”uete osas. Kuid hagi aegumistĂ€htaja kulg algab kohtu lĂ”pliku otsuse tegemise pĂ€evast, millega mÀÀratakse kindlaks kĂ€esoleva konventsiooni sĂ€tete kohaselt vĂ€ljamaksmisele kuuluva hĂŒvituse suurus; vĂ”i sellise otsuse puudumise korral hĂŒvituse tegeliku vĂ€ljamaksmise pĂ€evast.
Artikkel 40
Vedajatel on Ôigus sÔlmida omavahel kokkuleppeid, mille tingimused erinevad artiklite 37 ja 38 sÀtetest.
VII peatĂŒkk
KONVENTSIOONILE VASTURĂĂKIVATE KOKKULEPETE KEHTETUS
Artikkel 41
1. Artikli 40 sÀtteid jÀrgides on kehtetu igasugune kokkulepe, milles otse vÔi kaudselt lubatakse kÔrvale kalduda kÀesoleva konventsiooni sÀtetest. Niisuguse kokkuleppe kehtetus ei too endaga kaasa lepingu teiste tingimuste kehtetust.
2. IseĂ€ranis tunnistatakse kehtetuks mis tahes artikkel, mille pĂ”hjal vedajal tekivad soodustused kindlustuslepingu jĂ€rgi, vĂ”i mis tahes sellega analoogiline artikkel, samuti mis tahes artikkel, mis kannab tĂ”endamiskohustuse ĂŒle teisele poolele.
VIII peatĂŒkk
LĂPPSĂTTED
Artikkel 42
1. KĂ€esolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks vĂ”i sellega ĂŒhinemiseks Euroopa Majanduskomisjoni liikmeteks olevatele riikidele ja riikidele, kel on lubatud komisjoni tegevuses nĂ”uandva hÀÀlega osaleda vastavalt selle komisjoni volituste punktile 8.
2. Riigid, kel on lubatud osaleda Euroopa Majanduskomisjoni kindlates ettevĂ”tmistes vastavalt tema volituste artiklile 11, vĂ”ivad saada kĂ€esoleva konventsiooni osapoolteks, ĂŒhinedes sellega pĂ€rast jĂ”ustumist.
3. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks kuni 31. augustini 1956. a. (kaasa arvatud). PĂ€rast seda kuupĂ€eva on konventsioon avatud ĂŒhinemiseks.
4. KĂ€esolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele.
5. Ratifitseerimine vĂ”i ĂŒhinemine toimub ratifitseerimiskirja vĂ”i ĂŒhinemisdokumendi Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€rile deponeerimisega.
Artikkel 43
1. KĂ€esolev konventsioon jĂ”ustub ĂŒheksakĂŒmnendal pĂ€eval pĂ€rast seda, kui viis riiki artikli 42 punktis 1 nimetatuist on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad vĂ”i -dokumendid.
2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib kĂ€esoleva konventsiooni vĂ”i ĂŒhineb temaga pĂ€rast seda, kui viis riiki on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad vĂ”i ĂŒhinemisdokumendid, jĂ”ustub kĂ€esolev konventsioon ĂŒheksakĂŒmnendal pĂ€eval pĂ€rast ratifitseerimiskirja vĂ”i ĂŒhinemisdokumendi deponeerimist.
Artikkel 44
1. Iga konventsiooni osapool vĂ”ib kĂ€esoleva konventsiooni denonsseerida, sellest Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€rile ette teatades.
2. Denonsseerimine jĂ”ustub kaheteistkĂŒmne kuu möödumisel Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€ri poolt denonsseerimisteate saamise pĂ€evast.
Artikkel 45
Kui pÀrast kÀesoleva konventsiooni jÔustumist osutub, et konventsiooni osapooli on denonsseerimise tagajÀrjel vÀhem kui viis, kaotab konventsioon jÔu pÀevast, mil jÔustub viimane denonsseerimine.
Artikkel 46
1. Iga riik vĂ”ib oma ratifitseerimiskirja vĂ”i ĂŒhinemisdokumendi deponeerimisel vĂ”i igal ajal hiljem teatada Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€rile saadetava teatega, et kĂ€esolev konventsioon laieneb kogu territooriumile vĂ”i osale sellest, mille vĂ€lissuhete eest ta vastutab. Konventsioon laieneb territooriumile vĂ”i teatises nimetatud territooriumitele ĂŒheksakĂŒmne pĂ€eva möödumisel Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€ri poolt nimetatud teate kĂ€ttesaamisest, vĂ”i kui sel pĂ€eval konventsioon veel ei ole jĂ”ustunud, siis jĂ”ustumise pĂ€evast.
2. Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse kÀesoleva konventsiooni kohaldamise laienemisest territooriumile, mille vÀlissuhete eest ta vastutab, vÔib vastavalt artikli 44 sÀtetele konventsiooni nimetatud territooriumi suhtes denonsseerida eraldi.
Artikkel 47
Mis tahes kahe vĂ”i mitme konventsiooni osapoole vahelise vaidluse kĂ€esoleva konventsiooni tĂ”lgendamise vĂ”i kohaldamise ĂŒle, mida konventsiooni osapooled ei suuda omavahel lĂ€birÀÀkimiste teel vĂ”i muul viisil lahendada, vĂ”ib huvitatud konventsiooni osapoolte palvel anda lahendada Rahvusvahelisele Kohtule.
Artikkel 48
1. Iga konventsiooni osapool vĂ”ib kĂ€esolevale konventsioonile allakirjutamisel vĂ”i selle ratifitseerimisel vĂ”i sellega ĂŒhinemisel avaldada, et ta ei pea ennast seotuks konventsiooni artikliga 47. KĂ”ikide nende konventsiooni osapoolte suhtes, kes tegid sellise reservatsiooni, ei ole teised konventsiooni osapooled seotud artikliga 47.
2. Iga konventsiooni osapool, kes tegi vastavalt punktile 1 reservatsiooni, vĂ”ib igal hetkel vĂ”tta selle tagasi, saates teate Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€rile.
3. Mingisuguseid muid reservatsioone kÀesoleva konventsiooni juurde ei lubata teha.
Artikkel 49
1. PĂ€rast kĂ€esoleva konventsiooni kolmeaastast kehtimist vĂ”ib iga konventsiooni osapool Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€rile saadetud teatisega esitada palve kutsuda kokku konverents, mis kĂ€esoleva konventsiooni uuesti lĂ€bi vaataks. PeasekretĂ€r teatab sellest palvest kĂ”igile konventsiooni osapooltele ja kutsub kokku vastava konverentsi, kui tema teatele jĂ€rgneva nelja kuu jooksul on vĂ€hemalt ĂŒks neljandik konventsiooni osapooltest talle teatanud, et nad on sellise palvega nĂ”us.
2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, teatab peasekretÀr sellest kÔigile konventsiooni osapooltele ja palub neid esitada kolme kuu jooksul ettepanekud, mille lÀbivaatamine konverentsil nÀiks neile soovitavana. VÀhemalt kolm kuud enne konverentsi avamist teatab peasekretÀr kÔigile konventsiooni osapooltele konverentsi pÀevakorra, samuti nende ettepanekute teksti.
3. Vastavalt kÀesolevale artiklile kutsub peasekretÀr mis tahes konverentsile kÔik artikli 42 punktis 1 nimetatud riigid, kes on konventsiooni osapooled artikli 42 punkti 2 alusel.
Artikkel 50
Peale artiklis 49 nimetatud teatiste teatab Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€r artikli 42 punktis 1 nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on lepinguosalised artikli 42 punkti 2 alusel:
a) konventsiooni ratifitseerimisest ja sellega ĂŒhinemisest vastavalt artiklile 42;
b) kÀesoleva konventsiooni jÔustumise kuupÀevad vastavalt artiklile 43;
c) denonsseerimisest vastavalt artiklile 44;
d) kÀesoleva konventsiooni jÔu kaotamisest vastavalt artiklile 45;
e) saadud teatistest vastavalt artiklile 46;
f) saadud avaldustest ja teatistest vastavalt artikli 48 punktidele 1 ja 2.
Artikkel 51
PĂ€rast 31. augustit 1956. a. antakse kĂ€esoleva konventsiooni originaal hoiule Ăhinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretĂ€rile, kes saadab nĂ”uetekohaselt tĂ”estatud Ă€rakirjad igale artikli 42 punktides 1 ja 2 nimetatud riigile.
Selle tÔendamiseks kirjutasid allpool nimetatud nÔuetekohaselt volitatud esindajad kÀesolevale konventsioonile alla.
Koostatud Genfis 19. mail 1956. aastal ĂŒhes eksemplaris, mille inglis- ja prantsuskeelne tekst on autentsed.
Allakirjutamisprotokoll
Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonile allakirjutamise hetkel leppisid nÔuetekohaselt volitatud isikud kokku esitada alljÀrgnevad avaldused ja selgitused.
1. KĂ€esolevat konventsiooni ei kohaldata Suurbritannia ja PĂ”hja-Iirimaa Ăhendatud Kuningriigi ning Iiri Vabariigi vaheliste vedude puhul.
2. Artikli 1 punkti 4 juurde:
Allakirjutanud kohustuvad korraldama lĂ€birÀÀkimisi ĂŒmberkolimisel teostatava sisustuse- ja mööbliveo lepingut reguleeriva konventsiooni ja kombineeritud vedu reguleeriva konventsiooni sĂ”lmimiseks.
Selle tÔendamiseks kirjutasid allpool nimetatud nÔuetekohaselt volitatud esindajad kÀesolevale protokollile alla.
Koostatud Genfis 19. mail 1956. aastal ĂŒhes eksemplaris, mille inglis- ja prantsuskeelne tekst on autentsed.
Kas peate koostama CMR-veokirja?
CMR FastAgency vÔimaldab CMR-i veebis tÀita, arhiveerida ning printida vÔi PDF-failina salvestada.
CMR-konventsioon teistes keeltes
Lugege CMR-konventsiooni teistes saadaolevates keeltes: